19. jaanuar 2015 18:10
Uue uuringu kohaselt kaalub paljude inimeste puhul veritsusoht üles südame- ja ajurabanduse riski ning seetõttu ei tohiks nad nii kergekäeliselt igapäevast ennetavat aspiriinidoosi võtta.
Teadlased leidsid, et ligi 69 000 USA täiskasvanust, kellele on ette kirjutatud aspiriini pikaajaline igapäevane manustamine, ei peaks umbes 12 protsenti seda tegelikult võtma, kirjutab Web MD.
Seda seetõttu, et nende südame- või ajurabanduse risk ei ole piisavalt kõrge, et kaaluda üles igapäevase aspriinitarbimise riskid, selgitas uuringu juhtivautor, Houstonis asuva Baylori meditsiinikolledži kardioloog dr. Ravi Hira.
Varasemast on teada, et inimeste puhul, kel on juba esinenud südame- või ajurabandust, võib igapäevane madal annus aspiriini vähendada nende seisundite kordumise riski.
Ent kui jutt käib esmakordse südame- või ajurabanduse ennetamisest, lähevad asjad keerulisemaks. Aspiriini ennetav toime kipub olema väiksem ning nii mõnegi patsiendi puhul ei pruugi see õigustada ravimi manustamisega kaasnevate riskide võtmist.
«Aspiriin ei ole ravim, millega ei kaasne riske,» ütles Hira. Ta märkis, et ravim võib põhjustada tõsist sisemist verejooksu või hemorraagilist insulti (ajurabandus, mis tekib ajuveresoone lõhkemisel tekkinud verejooksu tagajärjel).
Ent kuna aspiriin on nii vabalt kättesaadav ja tundub olevat tuttav ja ohutu, vaatavad inimesed Hira sõnul sageli veritsusohust mööda. «Ilmselt on lihtsam võtta rohtu, kui muuta oma elustiili,» lisas ta.
Ajakirjas Journal of the American College of Cardiology avaldatud uuringu raames võeti vaatluse alla enam kui 68 800 patsienti. Nende hulgas oli kõrge vererõhuga patsiente, kellel ei olnud veel välja kujunenud südamehaigust.
Teadlased leidsid, et ligi 12 protsendile patsientidest oli aspiriin välja kirjutatud ilmaasjata – nende südameprobleemide või ajurabanduse risk ei olnud selleks piisavalt kõrge.
Ent mida tähendab piisavalt kõrge? Antud uuringu puhul defineeriti see vähemalt 6-protsendilise tõenäosusega saada järgmise kümne aasta jooksul südame- või ajurabandus.
Teadlaste sõnul peaks arst kindlasti arvesse võtma patsiendi kõiki riskifaktoreid, sh. vanust, diabeeti, kõrget vererõhku, kõrget kolesterooli ja suitsetamist ning kaaluma nende tähtsust võrreldes veritsusriskiga.
Näiteks inimestel, kel on esinenud maohaavandeid, võib olla kuni kolm korda kõrgem sisemise verejooksu risk kui neil, kel pole kunagi maohaavandeid olnud.
New Yorgi Mount Sinai Icahni meditsiinikooli meditsiiniprofessori dr. Valentin Fusteri sõnul võib verejooksu risk olla sageli kõrgem kui südame- või ajurabanduse risk.
Mida siis teha? Fuster soovitab olla füüsiliselt aktiivne, jälgida oma toitumist ja mitte suitsetada ehk siis hoida oma tervist ja ennetada seeläbi südametervisega seotud riske.
Uuring näitas, et sagedamini võtavad endale mittevajalikku aspiriini naised ja nooremad patsiendid. Samuti märkisid teadlased, et paljud inimesed võivad võtta aspiriini ka ilma arsti ettekirjutuseta.